• Ikon hermelinen silhuett

Sámi beana

Dat lei oktii okta mánná gean namma lei Anna. Sus lei beana man namma lei Virko.

Sii orro hui unna gilážis. Ovtta beaivi Anna ja Virko vulggiiba čoaggit murjjiid.

Virko oinnii juoidá ja ruohtai eret, Anna vulggii maŋŋái. Dat

lei álgán sevnnjodit ja Anna lei lahppon meahccái. Son nohkai eatnama

nalde.

Nuppi beaivvi son váccii, ja váccii. Son lei vázzán vihtta beaivvi, ja viimmát son gávnnai Virko. Soai leigga ovtta

duoddaris, ja doppe ledje nu čáppa bohccot. Dán ealus ledje dušše gabba bohccot.

Virko diđii, ahte dat ii lean buorre, ja son cielai ja nihkui. Muhto de soai oinniiga ovtta olbmo. Son lei geafi muhto son jearai jus Anna háliidii boahtit borra su lusa.

-Mon gal in leat varalaš, boađe borrat ja váldde du beatnaga mielde, son dajai.

Annas lei nu borranhállu nu son čuovui mielde. Vaikko áhčči lei gieldán su vuolgit amas olbmuid lusa. Sii vulge gárdái, ja doppe viisut gabba bohccot ruhtte birra, ja birra.

Gárdde siste dat lei okta ája, ja dat áddjá dohppii Anna gihtii, ja haskái sisa ádjagii. Virko čuovui mielde. Sii čierastedje

čiekŋalebbui, ja čiekŋalebbui...

Dat ii lean olmmoš gii lei dohppen Anna gieđa, dat lei... STÁLLU!

Eatnama nalde son orrui leahkime dábálaš, muhto eatnama vuolde... son lei stuora ja fastti.

Áhčči lei bidjan silbba Virkko čeabetbáddái.

Soai leigga juoga láddje boahtán olggos, muhto visot gabba čáppa bohccot ledje šaddan čáhppádin. Anna ja Virko viegaiba, muhto de Anna gahčai.

Sus en lei borranhállu. Son lei eatnama nalde, ja son gullái ovtta joga, ja Virko ciellá. Go son geahčai, de dat leai oalle seavdnjat, son beare oinnii guovssahasa lihkadeamen almmis. Okta muohtačalbmi gahčai Anna njuni nala.

Anna geahčai su juolgái, sus lea stuorra hávvi.

-Veahket! veahket..! Anna huikkii. Virko bođii, son njoalui Anna hávi, Anna jurddašii ja dajai.

-Don lea..? Don lea sámibeana..!

Áhčči muitala juohke ija “sámibeana” birra. Dat lea okta dábálaš beana man

eaiggát lea unna nieiddaš, ja son máhttá buoridit háviid. Anna lea alo jurddašan got dat galggai dovdot ja leahkit sámi beana eaiggát.

Anna oinnii moadde dálu, ja son viegai moadde lávkki ovddos, son huikkii

Virko! Son geahčai maŋos, Virko čohkkái doppe dieva nalde

-Virko če! Če! Anna diđii maid Virko meine...

-Itgo don meidne mielde ruoktut..? Virko cielai ja ruohtai ovddos ja maŋos.

Anna viegai Virko lusa, atti ovtta buorrestaga. Viegai ruoktut, gatnjalat

čalmmiin. Dat lei guokte gilomehtera ruoktot. Go son bođii gillái de dat ledje

poliisabiillat juohke sajis. Son jorggihii duoddarii muhto Virko lei lahppon, Anna ozai muhto son ii gávdnan su dat leai álgán sevnnjodit nu son jorggihii

ruoktut.

Son vulggii ruoktut ja su eadni sártnui telefovnnas.

- Son lea vihtta jagi boaris ja sus lea rosá biktasat. Okej... giitu, hejdå.

Hállo? Lea go don gávdnan Anna? Eadni jearai.

-Mm... Anna vástidii. Eadni viegai Anna lusa ja jearai gos son lea leamaš.

Son vulggii su gámmárii ja giddii uvssa. Eadni jearai gos Virko lea.

- Son lea duoddaris, son lea sámibeana.

Dat leai Anna riegádanbeaivi, nu sii galge ávvudit su.

- Gos áhčči lea, Anna jearai? Muhtin skoalkkuhii uksii. Anna viegai feaskárii.

Su áhčis lei stuora pakeahtta mielde, muhto dat lei guorus.

-Da lea guorus? Manin dat lea..? ovdal Anna leai dadjan válmmasin su

cealkaga, de Anna belá Márja bođii sisa ovtta hui unna pakeahtain. Anna

rabai dan johtilit.

-Čeabetbáddi..? muhto... Virko lea duoddaris ja son ii boađe ruoktot.

De Anna áhčči bođii sisa dállui son dajai Annái, ahte gidde čalmmiid. Sii

vulge olggos ja dat lei okta unna beatnatáidi, ja filtte dan badjel. Anna

válddii eret dat filtte, ja doppe dat leai unna vielpáš. Son leai čáhppat ja sus

ledje luŋkke bealjit.

- Su namma lea Mánnu!

Anna stoagai Mánuin juohke beaivvi, muhto ovtta beaivvi Anna ja su olmmái

lei Anna luhtte. Mánnu bođii, son hárai, ja haski nala ja gaskestii olbmá. Nu

sii fertii bidjat ieret Mánu.

20 jagi maŋŋelii

Annas leai 2 manat mii namma lea Elle ja Sará.

Anna muitala su mánáide maid sutnje lei dáhpáhuvvan, ja Virko en lea

duoddaris fákteme nu unna mánažat ii vázze verrut.

Tjallemballdastibme2025 on myös kirjoittanut

  • Ikon hermelinen silhuett

Super-eadni

Mu eadni lea okta super-sáŋggar, son lea álu leamašan dat.

Son lea nu ilolaš ja siivu ahte dat lea ovtta super-fápmu.

Mon galggen mannat jávrái ja viežžat čázi, muhto de mon oainnen ovtta cubbo mii haskai ja haskai....

  • Ikon hermelinen silhuett

Stállu

Lei oktii okta nieida, su namma lei Sofe.

Son leai hui siivu. Son álo manani meahccái ja vuji skohteriin.

Sus lei okta oabbá, su namma lei Stina. Stinas lei okta beana. Beatnaga namma leai Lasi.

Ovtta beaivvi S...

  • Ikon hermelinen silhuett

Váralaš Muohtauđas

Lei oktii okta nieida. Su namma lei Bámse Guolli. Son lei vihtta jagi boaris.

Bámse lei olgun vánddardeamen váriin ja son galggai mannat su stohpui. Go Bámse bođii stohpui, de son ráhkadii borramusá. De gulai muht...

  • Ikon hermelinen silhuett

Vilgo

Mun lean Àjlla, ja mu boazu Vilgo lea okta dain Sámiid sáŋgáriin mu mielas. Ja

dat lea dan muitalus manin!

Vilgo lea vihtta jagi, ja lea girjját. Vilgo orru duoddaris olles geasi ja čavčča, gárdinin olles

dálvv...

  • Ikon tjäder silhuett

Mån läv gävvra

Mån läv gävvra gu mån ådtjov hávgav. Dat lä gietjav tjijlo låssåt.

Mån tjudtjuv gádden ja idniv gullimriejdov ja vuoggav gietjen. Dat lij vájjve giesset bajás.

  • Ikon hermelinen silhuett

Heavdni Mágo

Mágo lea šiega heavdni, go son veahkeha meastin viisu elliid ja olbmuid. Sus leat máŋga olbmá.

Okta su olbmáin lea Biera Bierdna, gii lea su ránnjá.

Odne Mágo vulggii su lusa. Soai álggiiga muitalit ságaid.

Biera Bie...

  • Ikon hermelinen silhuett

Sámi beana

Dat lei oktii okta mánná gean namma lei Anna. Sus lei beana man namma lei Virko.

Sii orro hui unna gilážis. Ovtta beaivi Anna ja Virko vulggiiba čoaggit murjjiid.

Virko oinnii juoidá ja ruohtai eret, Anna vulggii maŋ...

  • Ikon haren silhuett

Ailo jih Tjetskie gåatide gaavnijægan

Akten elmies tjaktjeiehkeden dellie tjaebpies klovsemiesie bijjene vaeresne veedtsi.

Dan nomme lij Ailo.

Ailo lij joekoen gïemhpes miesie jih lyjhkoeji jeatjabidie viehkiedidh.

Gosse Ailo stuhtjem vaadtseme dellie o...

Toisten tarinoita

Lisää tarinoita
  • Lang10s

Anna ja Karla

Anna meni kävelylle ja tuli zombieksi.

  • Ikon ugglan silhuett
  • Lang10s

Joulutarina / Julsaga

JOULUTARINA

Syksy oli taittunut talveksi, marraskuu joulukuuksi. Kirkkaalle pakkastaivaalle syttyi yksinäinen tähti. Ihan pian olisi joulu! Pikku tonttu oli tulossa Joulupukin sivupajalta ja päätti oikaista metsän ka...

  • Ikon ugglan silhuett
  • Lang10s

Ringen

Det var en gång en flicka som hete Tindra. Tindra älskade att vara i skogen

En dag så var Tindra i skogen och plockade bär för att göra sylt. men då såg Tindra vid ett träd att det skimrade. Tindra var väldigt nyfiken...

  • Lang10s

Leikitäänkö kettua?

Kaksi kettua asui kettutalossa. Taloa sanottiin kettutaloksi, koska se oli ketun muotoinen. Oranssi. Kettujen lempiväri on oranssi.

Eräs poika tuli leikkimään metsään. Se huomasi ketut. Ketut näkivät pojan. Pojalla...

  • Lang10s

Ystävät ovat hiiri ja lehmä

Eräänä päivä navetassa. Hirri tuli navettaan ja juoksi ympäri navetta etsimässä kaveriaan, joka oli lehmä. Lehmä on mustavalkoinen ja hänen nimensä on Alma.

Ja hiirin nimi on Julie.

He tapaavat ystävän, joka asuu 20...

  • Lang10s

Linnan tarina

Olipa kerran poika, joka asui metsässä vanhempien kanssa. Mutta kerran, kun hän aikoi mennä hakemaan polttopuita metsään, hän eksyi. Hän yritti löytää tiensä kotiin, mutta ei pystynyt. Hän vain meni syvemmälle metsään...

  • Lang10s

Bussimatka

Olipa kerran, ei niin kauan sitten, yksi tyttö jonka nimi on Sofia. Yhtenä päivänä se oli ollut sen kaverin luona, kun sen äiti soitti ja sanoi että sen piti mennä kotiin. Silloin hän katsoi kelloa ja näki että kello...